Esimesed võistlused

Üle mitmete-mitmete aastate suutsin endale mingi viiruse külge haakida ja 10-15. aprill olin ikka täitsa rivist väljas. Esimese haiguspäeva õhtul arvasin, et küll üks mõnus  trenn maanteel aitab ja järgmiseks päevaks on kõik unustatud, aga ei. Hoopis 15. aprill oli nagu päev, kus hakkas järgi andma. Järgmise päeva veel puhkasin ja 17. aprill siis taas esimest korda trenni – rahulik Saku metsa trenn pojaga ja uue ratta seltsis.

21. aprill – Tour de Tuletõrje

Ise ma sealt kandist pärit (Kaiu) ja mõtlesin, et lähen ja proovin siis eraldistardi kah ära. Mingit erivarustust mul selleks pole. Väiksed nn. külavõistlused on väga laheda fiilinguga. Leppisime veel korraldajaga kokku, et võtan ka ajamõõtjad peale ja läksin siis kaema. Jala sain päris korralikult soojaks sõita, sest ei arvestanud esialgu sellega, et kõigepealt saavad starti lapsed ja alles siis kõik ülejäänud. Nii et, enne starti minekut oli veidi üle 1h. rahulikult keritud. Distantsiks mõõdeti 8,46km. Asfalt – suure killuga, minnes tuul vastu ja paar tõusu juppi kah sees. Stardi kiirendusega tõmbasin kohe jala paksuks ja põhim. andis jalg kogu sõidu ajal pärast seda tunda. Aeg 14:14,31 ja keskmine kiirus 35,65km/h – noooh, ei midagi erilist. Paar aastat tagasi sai proovitud, et kas suudan 70km. alla 2h. sõita (üksi) Nibin-nabin sain hakkama. Selles valguses polnud praegune eraldistardi tulemus nagu üldse mingi tulemus, aga esimeseks stardiks sai vähemalt linnukese kirja.

22. aprill – Škoda MTB kolmapäevak, Kakumäe

Kakumäe oma tuntud headuses. Paar uut lõiku oli juures, mis tegid kogu raja veelgi paremaks. Endal aga üldse head tunnet, olekut ega ka minekut ei olnud. Haigusest kosumine, eelmise päeva pingutus…ega midagi head loota polnud. Lisaks sai veel meelde tuletatud, kuidas üle lenksu käia ja mismoodi juurikaid raami ja jooksu vahel kiirelt kätte saab jne. Aga, tehtud see esimene MTB kiirem sõit kuidagi ikka sai. 72cm. laiusega lenksu mingil juhul kitsamaks lõikama ei hakka – ikka väga mõnus on laiaga püsti sõites kiirendada ja juhitavus on kuidagi palju sujuvam. Kui üldse mõni miinus laiale lenksule välja tuua, siis ainult kitsad kohad, kust hästi läbi ei mahu.

29. aprill – Škoda MTB kolmapäevak, Jõesuu-Lasketiir

Juba prooviringidel ja pojaga sõites tundsin, et seekord on tunne palju parem, kui eelmisel kolmapäevakul ja ega see tunne ei petnud. Sõita oli kogu kahe kiirema ringi vältel palju kergem ja mõnusam. Jalga valusaks ei saanud ja üle finiši tulin samuti varuga. Rada oli kevadises võtmes väga hea – lihtsama profiiliga. Tehniliselt polnud midagi keerulist. Võis öelda, et rada sobis neile, kel tugev maantee põhi. Ehk siis, midagi neile, kes vajutada jaksavad.

Järgmise nädala teises pooles vahetuvad ratta all jooksud. CrossRide asemel tulevad American Classic Race jooksud. Tuleb tunistada, et olen ise ikka ärevil küll, sest kõige olulisema koha pealt tuleb päris korralik kaaluvõit (561gr. + sisekummid, kokku ca. 750-800gr.), ning lisaks veel palju kiidetud laiem pöid.