Captains log: Star Trek 9.8 Mulgi maratoni kordus

05.05.2013 a varahommik. Kogu Eesti jalgratturite paremik oli, erinevalt minust, oma lõunalaagrist pruuniks päevitanud jalgadelt juba mitmendat korda karvad maha ajanud ja end joonele ajanud. Eelnevalt oldi muidugi suhtlusportaalides oma uhkeid jalgrattaid kõigile hirmutamiseks jagatud. Aga mul ei olnud jagada palmi all tehtud laagri pilte ega 29´tolliste velgedega jalgratast. Tegin enda Trekile suure hoolduse, pumpasin rehvid tossu täist ja lükkasin end stardikoridoris kohe stardi joone peale. Eesmägriks sõita parem koht kui stardinumber 25!

[pureslideshow]http://static2.nagi.ee/i/p/891/24/2228115739df2c_l.jpg/1;http://static2.nagi.ee/i/p/891/24/2228115948c16d_l.jpg/1;http://static2.nagi.ee/i/p/891/24/222811611ce8e2_l.jpg/1;[/pureslideshow]

Sõidu kulg oli enesele isegi üllatus. Esimene üllatus oli, et stardi tõus ja ka teine tõus olid väga kerged. Mõtlesin, et ohoh mis see nüüd siis tähendab. Kui Joonas selle aasta Samsungi cupi esimese “littri pani”, istusin ilusti  järveäärse matkarajal pundi peas. Teise “paugu” lasi Jõessaar, kellele ma kerge vaevata tuulde sain. Kui ta Joonase kätte sai, otsustasin, et oleks õige aeg proovida singli peal eest ära sõita, sest nii kui nii läheb peapunt väiksemaks ja jääks ise vähemalt peale singlit, asfaldil, peapuntigi. Aga see ei õnnestunud mul. Tagant tuli Massa kellele ma sappa hüppasin ja hetk hiljem ilmus meie punti Jõeäär. Metsa vahel ma neist maha ei jäänud. Kolmekesi me jäimegi kuni jõudsime Holstresse kus umbes kolmanda tõusu eel takerdusin porisse ja enam neile kahele järele sõita ei õnnestunud. Korra oli raske aga hiljem läks tunne heaks tagasi. Holstrest välja jõudes, nägin üllatusena neid umbes 200 meetri kaugusel tuulega võitlemas. Lõpu vaastutuule kruusa lõigul jõudsin neile isegi lähemale (u 100 m)  kuid allamäge küljekal läks aga vahe jälle suuremaks. Järve taga tundsin, et esimene rehv on tühjenemas ja neid püüdma ei hakanud kuigi jõudu isegi oli ja nad nii kui nii oleks hakkanud enne finishit üksteist passima. Sõidu III koha üle oli mul väga hea meel ning ma lihtsalt pidin lõpus käed ülese tõstma. Keskmine pulss oli 176 ja sellist tunnet polnud, et oleks raske.